Mehed Ida Euroopast

25. okt 2011

Aega on mooda läinud küllaga, kuid muutunud pole suurt midagi. Istume taaskord oma 207s ja mõtleme, mida edasi teha. Intervjuudel on käidud juba mitmetel, siiani pole korralikku tööd leidnud. Homme lähen door2door müügi õppe teisele päevale, neljapäevast peaks saama juba tööle hakata. Esimene palk peaks seega jõudma.... järgmine reede. Aega on sinna palju, raha on aga vähe. Samas pole hullu, kuidagi tuleme me siin kolme peale toime. Martinil on käimas teine tööpäev, Riho on umbes samas seisus, mis mina.

Reede õhtu oli tuim, väljas me ei käinud, hosteli pubisse isegi ei pistnud oma nina. Neljap seevastu oli väga pull. Ben Bronxist ilmus ei kusagilt ja rohkem pole ka sellest mehest kuulda olnud, kuid tegemist oli väga omapärase olukorraga. Lisaks temale on meil hostelis ka Mike, kes toidab hädalisi üpris hästi.

Muidu olen siin jõudnud juba terve Weedsi 5. hooaja ära vaadata, seega tühja on pandud juba jõuga. See on samas loogiline, sest tsiteerides South Parki :"everything fun costs atleast 8 dollars". Ja eks see nii ka ole, kõik maksab. Kinno pole jõudnud, linnast välja pole jõudnud, klubis käinud pole jne. Muidugi esimene suursündmus pole enam väga kaugel, 11. nov on Eesti - Iirimaa ning vb mõned päevad enne seda jõuavad NBA mehed Melbsi, et teha üks korralik showmäng. Selleks ajaks peab töö kindlasti olemas olema, sest seda ei tohi mitte mingi hinna eest maha magada.


26. okt 2011

Täna on siis järjekordne reede. Tõenäoliselt jään tänagi tubaseks, palgapäevani on veel nädal. Seega jah, ma olen nüüd vist tundub töö koha leidnud omale. Ukselt uksele elektrivärk, loomulikult mitte mu unistuste töö, kuid kui seal pingutada ja korralikult pikke päevi teha, siis on võimalus suht korralik kapital kokku saada. Eks siis edasi näis, kas tee viib farmi või baari või mõnda kolmandasse kohta. Kindel pole ka see, kas Melbsi jään, aga sinna on aega. Praegu on vaja rahadega uuesti järje peale saada, kuu või kahe pärast võib siis juba uusi seiklusi hakata välja mõtlema.

Melbourne ilm on väga üllatusi täis. Tänane hommik oli selge taevas, 11 ajal jalutasin tööle, väljas oli 30 kraadi ümber sooja, 5 tundi hiljem tuli üks jõhkramaid vihmasid, mida minu silm näinud on. Nii need nädalad siin ka lähevad, 3 päeva on imeilus ilm, järgmised 5 sajab. Ja vastupidi. Aga kurta pole midagi, soe on ja aina soojemaks läheb, lund nii pea näha ei saa.

Mis ma veel siis tarka rääkida oskan. Hetkel oleme veel Urban Central hostelis, kuid esmaspäevast peame siit välja checkima. Kuna 1. nov hakkab siin suvehooaeg, siis kõigi hostelite hinnad tõusevad ning 200 taala nädala eest näkku maksta me hetkel ei jaksa. Tundub, et me seame sammud Backbackers International hostelisse, kus lubati järgmiseks nädalaks 8 inimese tuba 150 taalaga nägu. Aga ka see pole veel kindel, St Kildas leiab ka 120 taala hosteleid, eks näis. Urbanist on kindlasti kahju ära minna, me oleme siin olnud alates sellest, kui Melbsi sattusime, Mike ja Ben ja Harriet ja kes iganes on esimesed sõbrad Melbournes, seega saab olema omaette tripp uude hostelli minek. Aga samas ka positiivne, sest Backbackers International on CBDs ehk siis keskuses ehk siis kõigele veel lähemal kui Urban Central. Me oma Ida Euroopa mentaliteediga oleme küll jalutanud kilomeetreid mööda linna, et mitte trammi eest maksta, kuid enam ei viitsi väga. Lisaks pole seal Mäkki üle tee, seega ei teki kiusatust 7 taala Double Quarter Pounderi peale magama panna.

Seeselleks. Suurt rohkem ei oskagi midagi rääkida, pole veel väga midagi intrigeerivat ette võtnud, pigem siin oma finantside pärast muretsenud ja linnaga tuttavaks saanud. Aga küll jõuab, aasta on täitsa pikk aeg. Alles 2 nädalat sai Melbsis täna täis. Aga olgu, järgmise korrani.